Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
haiglasse. Küll on aga paakspuu tooreid marju kasutatud värvaine saamiseks.
6.8. Harilik porss (Myrica gale) lutikarohi, murdid, soo kaerad, rabaumalad
Porss on rahva hulgas tuntud vaid Lääne- ja Põhja-Eestis ning Alutagusel. Ta on suhteliselt
vähe levinud ja tema kasvukohti ähvardab kuivendamine ning ülesharimine. Nii ongi harilik
porss meil Eestis võetud looduskaitse alla. Tema kasvukohtadeks on niisked alad. Sageli
võime teda kohata soostunud järvekallastel, harvem soostuvas metsas või niidul, ka madal- ja
siirdesoos. Päris turbarabasse porss ei tungi.
Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. Tegelikult ei kuulu ta pajuga isegi
mitte ühte sugukonda. Porss on palju rohkemate harunenud okstega. Soos kasvaksid otsekui
valmis luuad, mida pole vaja kimpu siduda. Küll aga on nii paju kui porsa õied koondunud
urbadesse ning isas- ja emasurvad kasvavad eri põõsastel. Väga harva võib kohata porsa