Turbavaru kasutamise potentsiaal-tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus
koostootmisjaamasid ning katlamaju, mis turvast kasutavad (Energiamajanduse arengukava
aastani 2030, 2017).
Looduskaitse arengukavas aastani 2020 öeldakse, et kuivendatud sood on tööstuse järel
teiseks oluliseks süsihappegaasi emissiooni allikaks. Turba aastane juurdekasv on üle
hinnatud ja tegelik aastane juurdekasv ei ole märkimisväärne, mistõttu loetakse turvast
taastumatuks loodusvaraks. Jääksood on taastamata ja nende soostumisprotsesside
isetaastumine on liiga aeglane ning nende taastamine on aeganõudev ja kulukas. Looduslike
turbaalade edasist kuivendamist tuleks vältida ning pigem eelistada turba kaevandamist juba
kuivendusest rikutud aladelt (Looduskaitse arengukava aastani 2020, 2012).
Kaitstavate soode tegevuskava järgi otsest ohtu ühegi sooelupaigatüübi hävimiseks lähiajal
Eestis ei ole, kuid on ohutegureid, millel on suur negatiivne mõju sookoosluste seisundile.
annaabi.ee 
