Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT
kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba
kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat
väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme
naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa-
mustika (tagumine nimetus on domineerivam)).
Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi:
1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm
tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm))
2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel
üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi.
Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-
annaabi.ee 
