Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )
14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve
selgroog. Järgmised sellised on talihari (17. jaanuar) ja pudrupäev (02. veebruar). Sestap on
päeva nimetatud ka taliharjaks.
Saardes on kõneldud:
Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn)
metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks.
Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi
pühaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)
(http://et.wikipedia.org/wiki/Korjusep%C3%A4ev)
KÄÄRDIPÄEV - 17. märts.
Kirikukalendris on see püha Gertrudi mälestuspäev.
Eestis on seda päeva vähesel määral tähistatud nendel Lõuna-Eesti aladel, millel on
kokkupuuteala Lätiga. Lätis asendab käädripäev eestlaste madisepäeva, mida Lätis ei tunta.
(http://et.wikipedia
annaabi.ee 
