Taani raamatukultuur
Valgustusaja vaadetega mehele omaselt
keskendub tema peamine huvi eestkätt uuemale ajale. Ka populaarfilosoofina on ta olnud
tegev, arendades vabas, vestlevas, Montaigne'i laadi meenutavas stiilis oma vaateid usust,
sallivusest, elutarkusest jne. ,,Moraalsed mõtted" (1744), ,,Epistlid" 5.k., (1748-54).
18. saj. läheb seega üsna algusest peale peamiselt Holbergi tähe all. Kaasaegsetest ei võrsunud
talle väärilisi sugulussuurusi ega ka vastaseid, sest Taanis valitsev õhkkond ei soosonud seda.
Neist, kes ei kuulunud tema antud mõttesuunda on silmapaistev alles tema elu lõpupoole
Taanis tärganud pietistliku voolu vaimulik luuletaja Hans Adolf Brorson (1694-1764), üks
taani parimaid lüürikuid enne Joh. Ewald'it. Holbergi mõttekaaslastest võib nimetada
varalahkunud (25-aastaselt) populaarfilosoofi Fr. Chr. Eilschow'd (1725-1750), kes tuliselt
kaitses emakeele õigusi nii kirjanduse kui teaduse keelena.