Eesti uusim ajalugu 1850-1944
juhitud Põllumeestekogud ning mis andis riigipeale väga laiad volitused. Vabadussõjalaste uus
organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Liit sai 1934. aasta jaanuaris toimunud kohalike
omavalitsuste valimistel 14,88% volikogude kohtadest, linnades toetas neid aga umbes 60%
hääletanutest. Seejärel algas äärmiselt äge valimiskampaania Riigikogu ja laiade volitustega
riigivanema valimisteks, mille peamisteks soosikuteks tõusid vabadussõjalaste kandidaat Andres
Larka, Asunike Koondise Johan Laidoner ning Põllumeestekogude Konstantin Päts. Riigivanema
kandidatuuri jaoks koguti ka toetushääli ning neid oli 1934. aasta märtsiks enim kogunud Larka.
[18]
Kuid 12. märtsil 1934, veidi enne toimuma pidanud riigivanema valimisi, kehtestas riigivanem
Päts taas üleriigilise kaitseseisukorra, mida ta põhjendas vabadussõjalaste diktatuuri ohuga.