Sooteadus
möödunud vaid mõned aastatuhanded, kui meie aladele tekkisid esimesed sood. Soode arv ja
pindala kasvas iga aastasajaga. Olenevalt kliima muutumisest on nende kasv olnud kord hoogsam,
kord aeglasem, kuid alati kindlalt tõusuteel. Veel mõni inimpõlv tagasi ei osatud meil soid hinnata
kui loodusrikkust ega neid kasutada. Sood peeti peaaegu kõlbmatuks maaks, rohkem või vähem
varuti sealt ainult kütteturvast. Maaharija nägi soos vaenlast, kes kärbib viljasaaki sooservas
asuvatel põldudel ja kahandab karja jõudlust. Tänapäeval arusaamad muutunud - soid peetakse
oluliseks loodusväärtuseks. Sood on jõgede suudmealade järel hinnatud maailma kõige
väärtuslikumateks ökosüsteemideks, mille väärtuseks hinnatakse 19 580 dollarit/ha/a (Karofeld,
2005).
Inimkonna huvi soode vastu on suurenenud järk-järgult seoses rahvastiku ja teadmiste kasvu ning
majanduse arenguga. Tsaari-Venemaal, kus metsa ja põllumajanduslikuks kasutamiseks kõlblikku
annaabi.ee 
