Oja leiab, et suitsiidikatse tekitab empaatilist reaktsiooni, kuid tahtlik enesevigastamine tekitab lähedastes ärevust ja vastumeelsust. Suitsiidikatse puhul mõjutab positiivselt antud inimest stressi vähendamine keskkonnast, kuid autoagressiooni puhul puuduvad nähtavad muutused. Kui enesevigastuste tekitamise järel järgneb inimesele tavaliselt kergendustunne, siis enesetapukatse puhul seda ilmselgetel põhjustel ei järgne. Väga loogiliselt saab siit ka järeldada, et suitsiidikatset sooritaval inimesel on pidevad enesetapumõtted ning tema eesmärgiks ongi elu lõpetamine, mis on vastupidine autoagressiivse käitumise puhul, kus elu lõpetamine ei ole (tavaliselt) eesmärgiks. Antud aspektide tõttu on ka suitsiidikatset sooritaval inimesel surmaoht kõrgemal kui tahtlikul enesevigastajal. (Oja, 2015). Teadlikustamine ja teadlikkus Olles tutvunud referaadi käsitlemiseks vajaliku materjaliga ning teades ka isiklikult inimesi,
Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud gaasipilves. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes nagu piruetti sooritaval iluuisutajal ja pilv muutus üha lapikumaks, ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Selleks ajaks oli Päike peaaegu valmis ja hakkas kiirgama. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning
annaabi.ee 
