perioodid horisontaalselt). Nüüd saame leida ülejäänud elementide OA-d. Et lihtsam oleks leiame palju on elemendi OA ioonis kokku. Näiteks kui on molekulis 4 hapniku aatomit ja hapniku OA on –II, siis kokku on -8. Nüüd leiame ka teised OA-d. Kui oleks näiteks mõni indeksiga element millel OA-d otsime, siis tuleks kogu elemendi OA lihtsalt indeksiga läbi jagada. Siit siis näeme, et OA muutub kahel elemendil : Mn +VII muutub Mn +II ning S +IV muutub S +VI . Nendega sooritamegi siis redoksreaktsiooni. OA langeb kui elektrone lahutatakse ja OA tõuseb kui elektrone liidetakse. Liikuvate elektronide arv reaktsioonis peab olema võrdne. Need tuleb läbi korrutada üksteisega, kui üleminevate elektronide (e- tähiseks) arv ei klapi. Need arvud millega elektronide ülekande läbi korrutasime, saame nüüd ära kasutada reaktsioonivõrrandi tasakaalustamisel. Ehk siis meil osalebki reaktsioonis kokku 2 aatomit
site v~ordsuse definitsioonist. M¨ arkus Korrutamist u¨hikuga (¨ uhega) I tavaliselt ei eksponeerita. Seega kirjutatakse z = Re z + (Im z)i = Re z + i Im z V. Kompleksarvud 3 1.5 Kompleksarvu algebraline kuju (esitus) Avaldist z = Re z + i Im z = a + ib nimetatakse kompleksarvu z algebraliseks kujuks ehk (harvemini) algebraliseks esituseks. Arvutusi kompleksarvudega sooritamegi mitte maatrikskujul, vaid eelistatavalt algebralisel kujul. 1.6 Kompleksarvude vo ~rdsuse tunnus Lause 2. Kompleksarvud on v~ ordsed parajasti siis, kui 1) on v~ ordsed nende reaalosad, 2) on v~ ordsed nende imaginaarosad. T~ oestus. Kasuta maatriksite v~ ordsuse definitsiooni. 1.7 Kompleksarvu geomeetriline t~ olgendus (esitus)
annaabi.ee 
