Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg
rauaajaks. Jagunevad veel omakorda alaperioodideks.
Vanem rauaaeg saab alguse siis, kui Eesti aladelt on leitud raudesemeid tööriistad, relvad.
Need sissetoodud, kohalikud tulevad ajaarvamise vahetusel.
Sütt põletati miiliaukudes maapinna sisse kaevatud kanal, pandi puid täis, pealt kaeti
mätastega, puud pandi põlema ja ei põlenud mitte tuhaks vaid söestusid. Selle abil saadud sütt
kasutati rauasulatusahjudes. 7 kg soorauamaagile läks 0,7 kg puusütt, sellest sai paar kg rauda.
Rauda kasutasid kohalikud sepad tööriistade valmistamiseks. Rauaräbu leidmine on
tunnistuseks, et antud kohas on rauasulatus toimunud.
Raua sulatuse tõttu majanduslik areng kiirenes, sest: sai paremini põldu harida, adrale tuli
juurde rauast adratera, millega oli võimalik kasutusele võtta sisemaa piirkonnad, kus
mullakiht paksem ja viljakam.
Ilmusid ka uut tüüpi hauad, kalmed jäid maa peale, aga tulid kasutusele tarandkalmed. See 1-
annaabi.ee 
