Usuti, et need kaasa pandud asjad on järgmises elus vajalikud. Nad uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi. 15. Miks hakatakse nooremal pronksiajal rajama kindlustatud asulaid? Kaitse-eesmärgil. 16. Miks on Eestis leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Sest pronks oli tol ajal kallis ja inimesed ei suutnud seda endale lubada. 17. Miks hakkas majandus kiiremini arenema soorauamaagi kasutuselevõtuga? Sest siis sai hakata valmistama rauast esemeid ja neid müüma-ostma. 18. Mis tüüpi linnuseid rajati Ida-Eestis ja Lääne-Eestis (2 tüüpi) Ida-Eestis on kalevipoja säng, Lääne-Eestis ringvall-linnus. 19. Millised külad levisid rauaajal ja viikingiajal Ida-Eestis ja millised Lõuna- Eestis? Rauaajal Ida-Eestis ridakülad, Lõuna-Eestis hajakülad 20
nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. Rooma: tüüpilised tarandkalmed olid laotud korrapärasemalt(ristküliku kujuga). Mitu tarandit moodustasid ühe kalme. Maeti põletatult. Pandi kaasa ehteid ja luukilde. Tarandis oli umbes 10-20 surnut. 5. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ? Majandus hakkas arenema seoses kohaliku soorauamaagi kasutusele võtuga. Raud oli ka tugevam, teravam ning vastupidavam kui pronks. 6. Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ? Pronksiajal tegeldi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Sisemaal ka alepõllunduse kalanduse ja jahindusega. Vanemal rauaajal oli põlluharimine ja karjakasvatusega ning hakkas arenema käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes). Vahetuskaubandus
Kujunes välja põllumaa eraomandus. Sisemaa: asustatud hõredalt, alepõllundus, jaht, kalapüük. Rauaaeg Soorauamaagi kasutusele Käsitöö, karjakasvatus, Linnused, külad. võtt, tarandkalmed, põlluharimine, kauplemine, kääpad, ehete sõjarelvade valmistramine, valmistamine, sõjarelvad. kodukoha kaitsmine. 2. Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu?
· püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine roomlaste poolt (Tacitus 98 m.a.j. aestid) Eestlased muinasaja lõpul · Rahvaarv umbes 150 000 · Külaühiskond · Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade kasutamine) · Maade mõõtmine adramaades · Kolmeväljasüsteem suvivili, talivili ja kesa
annaabi.ee 
