Tõde ja Õigus I osa
Vargamäel olid mäed ja sood, ning madalad hooned. Mägedel olid põllud ja hooned,
mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Tee koduni
oli neid üldiselt soine ja pehme, kraavid olid ummistunud, ning vesi ei pääsenud õieti
jooksma. Vargamäe põllulapid olid söötijäänud, hooned oli osaliselt lagunenud, ning need
vajasid remonti. Vargamäe krunt oli suuremosa, kas rohusoo või samblaraba
männijässidega. Heinamaagi oli enamasti kas rabaserv, soopealne, vaevakasesoo või
kiikuv jõeäärne, kus lainetas veel elus vesi, nii et ainult paiguti talle ligi pääses. Kevadeti
suurvetega ja sügisvihmadega pidi seal otse kui järvepealne olema. Aruheinamaad oli seal
vaid väike lapike. Natuke Vargamäest eemal oli ka suurem metsaheinamaa, ning seal pidi
isegi hea metsatükk olema.
Andres oli Vargamäe ostnud seetõttu, et teised sobilikud talud oli juba ära ostetud või
pole müüdud