Päikesesüsteem
Nad paistavad
pärinevat Päikesesüsteemi kaugetel äärealadel laiuvast tohutust komeedireservuaarist,
mida nimetatakse Oorti pilveks. See reservuuar kujunes ajal, kui sündisid planeedid.
Komeedid koosnevad peamiselt jää ja tolmu segust ja sageli võrreldakse neid räpaste
lumepallidega. Nad liiguvad läbikülmununa meist kaugel, kosmose pimedas ja
külmas sügavuses. Komeedina ilmuvad nad taevasse alles siis, kui nad tulevad
Päikese lähedale ning selle kiirgus hakkab neid sooojendama. Soojenemise tagajärjel
hakkab jäine pind aurustuma, tekitades auru ja gaasi pilve. Gaas purskub välja
jugadena, mis haaravad kaasa tolmu. Sellest gaasi ja tolmu segust moodustub
komeedi tahket osa- -tuuma-imbrutes pilv. See pilv peegeldab Päikese valgust ning
komeet muutub nähtavaks.
Päikese kiirguse põhjustatud rõhk surub tolmu komeedi heledast peast eemale ja
muudab selle lehvikukujulisels kollakaks sabaks. Päikesetuulega kaasnevad