PM Loengud
Järelikult suurim maksimaalne
nihkepinge on p/ ehk ligikaudu 1/3 ühtlaselt jaotatud koormuse suurusest. Maksimaalsete nihkepingete isobaarid on nagu peapingete isobaarid ringjooned.
Käsiraamatutes leidub valemeid ja graafikuid pingete määramiseks teistsuguse kui ühtlase koormusega riba all ( näiteks kolmnurkne või
trapetsikujuline koormuse jaotus jne.) (Florin (1959), Kezdi (1964), Harr (1966), Soonurm(1969), RIL 157-I (1985))
6.5 Erinevate tegurite mõju pingejaotusele
Seni vaadeldud lahendid vaatlevad pinnast lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina ja koormus jääb pinnase deformeerumisel
ühtlaselt jaotatuks. Viimane eeldus kehtib ainult siis, kui koormust üleandev pind ei oma paindejäikust. See võib olla nii pinnasest tammi või mulde puhul,