VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD • PÕLVETUGEVDUSED • HELKURID JAKK KOOSNEB: • JAKI OSA • HÕLMADE KINNITUS (LUKK, NÖÖBID VM) • KAPUUTS • KAELUS • VARRUKA OTSTES OLEVAD SOONIKUD • TASKUD • TUGEVDUSED • HELKUR-RIBAD KIIVRISUKK • SUKK KATAB KOGU PEA,VÄLJA ARVATUD NÄO OSA SILMADEST SUUNI • SEE OSA NÄOST KAETAKSE SUITSUSUKELDUMISEL HINGAMISAPARAADI MASKIGA • SUITSUSUKELDUMISEL ASETATAKSE SUKK KINDLASTI HINGAMISAPARAADI MASKI ALLA TULETÕRJEKIIVER 1. KIIVRIKEST 2. SISEMISED REGULEERIMISRIHMAD 3. KLAASI FIKSAATOR 4. KAELA TOED 5. MASKI KIIRKINNITUSE KOHAD 6. NÄOKAITSEKLAAS 7. „PRILLID“ TULETÕRJEKINDAD
looduslikud ja tehiselemendid. Algeliseselt liigniiskete muldade kuivendamisel projekteeritakse drenaaz ühtlase võrguna üle kogu kuivendatava ala. Dreenide vahekaugus valitakse muldade liigniiskuse astmest olenevalt. Sellist dreenide asetust nimetatakse süstemaatiliseks. Liigestatud reljeefi korral on sageli välja kujunenud väga mosaiikne mullastik, mille liigniiskuse aste on erinev. Kuivendamist vajavad vaid küngastevahelised sulglohud ja soonikud, nõlvajalamilt väljakiilduva põhjaveega alad. Sellisel juhul kujuneb dreenide asetus süsteemis korrapäratuks. Niisugust drenaazi nimetatakse valikdrenaaziks. Tuntakse veel lühidrenaazi ja ökonoomilist drenaazi. Ökonoomilise drenaazi meetodist kehtis projekteerimisel kuni viimase ajani põikdrenaazi põhimõte: dreenid paigutati süsteemis põiki maapinna languga, terava nurga all kõrgusjoontega. Tööde tegemise seisukohalt peaksid süsteemid olema
annaabi.ee 
