koolnulaigud e.koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs (vere punaliblede lagunemine) ja tumepunased koolnulaigud ei muutu enam vajutamisel heledamaks. pealesurmne verehüübimine- südameõõntes ja suurtes veresoontes moodustuvad elastsed, siledad, rohkesti hargnevad, sooneseinale mittekinnituvad hüübed (elupuhuselt tekkinud hüübed on tuhmid, rabedad, vähehargnevad). Hüübeid tekib aeglase surma korral suuremal hulgal, lämbuse ehk asfüksia korral jääb veri vedelaks. Koolnulaostus: autolüüs ehk iselahustus- hapnikuvaeguse ja ensüümide mõjul tekivad rakkudes muutused, mis sarnanevad elavas organismis toimuvale nekroosile
(pikaajaline lamamine, istumine), shoki puhul,trombi puhul jne. hüperkoagulatsioon –peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres, pahaloomuliste kasvajate puhul,vananedes suitsetamine ja rasvumine on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Punane (mustjaspunane, suur, nagu veri), Valge (Hallikasvalge, väike), Segatromb(kombinatsioon, tingimuseks muutlik verevool). Peatromb(kinnitub sooneseinale), saba(jääb liikuvalt valendikku), keha(fikseeritud) Trombi lõpe: pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel. trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid.
annaabi.ee 
