Eesti iseseisvumine 1918
23. detsembril kirjutati alla lepingule 2000 vabatahtlikku saatmise kohta Eestisse. Soovijaid
oli aga tunduvalt rohkem, nii et Eesti Vabadussõjast võttis selle algusperioodil osa kokku
3500 soomlast või soomerootslast.
Kuna olukord rindel muutus iga päevaga kriitilisemaks, tuli Soome abiga kiirustada. 1918.
Aasta 30. Detsembril jõudis jäälõhkujal Tallinna vabatahtlike esimene kontingent. Salk
koosnes Lõuna-Soome värvatud meestest, kelle hulgas oli palju soonerootslasi ja keda juhtis
major Martin Ektröm. Teised kompaniid, kelle ülevedu turvasid Briti sõjalaevad, saabusid
mõne päeva pärast, nii et jaanuari alguses oli Tallinnas 600 soome sõjameest.
Soomlaste sõttamineku järel hakkas ka eestlaste mobiliseerimine Tallinnas hoopis paremini
edenema. Hõimuveljed andsid eeskuju ja lisasid julgust. Samal ajal organiseeris eestlastest
kolonel Hans Kalm Põhja-Soomes oma üksuse, mis sai nimeks Põhja Poegade rügement. 12.
Jaanuaril oli selle 1