Eesti biotoobid
kõrgemal ranniku-glei- või ranniku-turvastunud muldadel, mere mõju võib olla ainult ajuvee ajal ja
väga lühikest aega. Üsna tihti on need sekundaarsed ja teisenenud liigilise koosseisuga alad, millel
kasvavad taimed on iseloomulikud näiteks pärisaruniitudele. Sarnastel liigniisketel aladel on
levinud soostunud rannaniidud. Need on enamasti karjatatavad alad, kus kasvavad peamiselt
tarnakooslused, lisaks veel varsakapja, alsse, soonerohtu jt.
Saliinsetel rannaniitudel on taimkate kõrgvee poolt vahetult mõjutatud. Kõrged alad. Sellised
kasvukohatüübid on levinud rannavallidel ja laugetel tasastel rannavöönditel, mille substraadiks on
enamasti sooldunud ranniku-glei- või ranniku-turvastunud mullad. Tekkelt on saliinsed osad erinevas
kujunemisjärgus primaarsed niidud, kõrgemad alad ka karjatamise tulemusena säilinud sekundaarsed
niidud
annaabi.ee 
