Soome-ugri rahvakultuur
Kesk-Skandinaavia aladel elanud saamid kasutasid kaunistamiseks tinalõnga, mille valmistamise tehnikat tunti - tina
oli ,,vaese mehe kuld". Tina- ja hõbelõnga kasutati laialdaselt jakkide ja kleitide rinnaesiste, kaeluste, mütside, vööde
ja nahkkottide kaunistamiseks.
Skandinaavia saami naisel rippusid vöö küljes tupes pussnuga ja vasest või sarvest loomamotiiviga kaunistatud rõngas
ning selle küljes luust või vasest nõelakoda, käärid ja sooneniidid. Mehe vöö küljes rippus samuti pussnuga, kuid
põhjapõdrakarjustel võis olla ka nõelakoda.
Naiste kostüümi juurde on hilisemal ajal kuulunud õlgadel kantav pikkade narmastega siidrätik, mida hoidis koos
hõbesõlg. Meeste kalevist jaki kaelusest pidi samuti paistma väiksem villane või puuvillane rätik, mida kanti aasta läbi
ning mille ühte nurka kasutati raha ja vajalike tarbeesemete hoidmiseks.