Kalevipoeg 18. lugu kokkuvõte
Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas kasvama. Kärnkonn krooksus:
,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" kuldkella helin lõhkus nõia nöörid ja võrk kadus.
Kalevipoeg sai oma teed jätkata. Ta jõudis jõe kalda äärde. Jõgi ei tundunud Kalevipoja jaoks
ületamatu. Ta asus jõge ületama, kui kaldasse ta ei jõudnud. Kalev puhkas ja mõtles, et ta
pääses koormat kandes üle Peipsi kergemini, kui siin virtsa-soonekesest. Vähk hakkas targalt
rääkima: ,,Kõlista kellukest, kuuluta kellakeelt!" Kalevipoeg mõistis vähi käsku. Kõlin kandis
ta jala kaldale. Järgmisel silmapilgul kadus jõgi, valgus vesi ja kadus kallas.
Kalev jätkas oma rasket teekonda. Teda ründasid sääse parved. Ta tappis tuhandeid sääski,
lootes, et ükskord see lõppeb. Mees hakkas väsima. Sirts sõnas mättalt: ,,Kõlista kellakest,
kuuluta kellakeelt!". Kuldkella kõlin kaotas sääse parved.
Kalevipoeg istus muru peale puhkama
annaabi.ee 
