Eesti uusima aja ajalugu
märtsil Läti Punaarmee. Punased jõudsid välja Haanja kõrgustikeni, oht
ähvardas ka Võrut. Teine Läti Punaarmee rünnakukolonn liikus Valga suunas. Seegi kord sai rahvavägi kuidagi moodi oma kriisist
üle, eriti raske oli see, et reserve ei olnud. Märtsikuiste lahingute ajal toimus kõige suurem meeste väljalangevus. Väeosade
isikkoosseisud sulasid kiiresti kokku. Sellele vaatamata, märtsi lõpus läks Rahvavägi ise pealetungile Võru-Haanja piirkonda. 29.
märtsil võtsid soomusringid uuesti üle Petseri ja pärast seda saabus justkui väikene hingetõmbepaus.
Läti Punaarmee kasutas seda, et rahvavägi ei suuda luua pidevaid kaitsepunkte, selleks, et liikuda läbi rindejoone. 22. aprillist
lahutas Punaarmeed Võru raudteejaamas kõigest 1,5 km. Eesti soomusrõngud olid jäänud looduslikku lõksu - kevadine suurvesi
oli ära viinud Piusa jõe sillad, nii et Petseri soomusrongid ei saanud Võrusse appi minna. Poolteist kilomeetrit Võru raudteest