Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha. Toiduks püüavad nad liikuvaid putukaid oma kleepuva keelega.
koorumist kuni iseseisva toitumise alguseni). Minimaalne temperatuur võib olla 0 °C piires. 3. Vastsed paaritute uimede uimekiirte diferentseerumiseni (mass 20–60 mg). Temperatuuri alampiiriks on 6–7 °C. 4. Vastsed soomuste tekkimiseni kehal (mass 100–150 mg) taluvad temperatuuri langust 2–4 °C-ni. 5. Soomuste ilmumise perioodil (mass 100–150 mg ) on temperatuuri alampiiriks 5–6 °C. 6. Arenenud soomuskattega karpkala talub temperatuuri langust 0 °C-ni.
annaabi.ee 
