Hiina võitluskunstid
Sel ajal peeti sõda huvitaval kombel,
nimelt kasutati lahingukorda "sein-seina vastu". Nooled lasti lendu kordamööda ja
ümberpiiratud vaenlasele saadeti vilja.
Sõdivate Riikide perioodil (403-221 eKr) oli kontroll veel kuningavõimu käes, aga peagi
muutusid sõjad veriseks. Jalaväelased valiti väga rangete piiritluste järgi. Ka lihtinimesed said
juba osaleda sõjapidamises. Hsum Tzu märkis, et sõdur pidi olema võimeline kandma kolme
soomuskatet, vibupüssi, mis kaalub ~67 kg, oda, kiivrit, mõõka vööl, toiduaineid kolmeks
päevaks ja suutma marssida enam kui 48 km päevas. Samuti pandi suurt rõhku ka
rusikavõitluse arendamisele, eriti ründamisoskusele. Hsu Cha-Juan räägib ühes raamatus, et
väekunsti kirjeldamisel on alati kasutatud chi'd(chi - jõud, eluenergia) ja et terminit chuan ei
kasutatud enne 8. sajandit. William Hu usub aga, et terminit chuan (rusikas) kasutati juba
Shih-Ching'is
annaabi.ee 
