Karpakala referaat
Nende kõrget (küürakat) keha palistavad
pealtpoolt hammastatud ogakiirtega ( Joonis 1) pikk selja- ja altpoolt lühike pärakuuim.
Oluliseks tunnuseks on ninamiku tipul ja suunurkades asuvad ning silma läbimõõduga
võrdsed ,,vuntsid" poised. Paksuhuuleline tugev suu on noortel otsseisune, vanuse kasvades
muutub see aegamööda põhjatoidulisele kalale iseloomulikuks alaseisuseks suuks. Kui
sügavamalt suhu vaadata, leiab sealt kolmes reas paiknevad neeluhambad. Sasaani ja nn
soomuskarbi keha on üleni kaetud suurte ning tugevate soomustega, mille igal alusel on tume
pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal
valdavad, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest, kas tumehallid ja sinkjad- või siis mustjaspruunid
toonid. Küljed säravad kollakaspruunilt ning huuled ja kõht valkjalt või kollakashallilt.
Noortel karpkaladel ja sasaanidel esineb huulte- ja kõhupiirkonnas sageli roosakaid toone.
annaabi.ee 
