HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK
Levila põhjaosas algab viljakandvus hiljem, lõunaosas varem. Head seemneaastad korduvad
34, karmimates kasvupiirkondades kuni 7 aasta järel. Levila lõunaosas esineb häid
seemneaastaid sagedamini ja põhjaosas harvemini. Raieküpse puistu seemnesaak on tavaliselt
610 (harva kuni 12) kg/ha, levila lõunaosas tavaliselt kuni 19 (harva kuni 40) kg/ha.
Isasõisikud on kollakad. Nende pikkus 56 mm ja läbimõõt 34 mm. Nad koosnevad
paljudest spiraalse asetusega ja soomusjatest tolmukatest ning asetsevad tihedate kogumikena
noore pikkvõrse alusel. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat tolmukotti, millest
väljuvad kahe õhupõiega varustatud tolmuterad. Need kanduvad tuule abil väga kaugele, isegi
kuni 900 km kaugusele. Tolmlemine toimub tavaliselt mai lõpus ja juuni alguses, sõltuvalt
kasvukoha kliimast. Levila põhjaosas, Siberi taigas võib tolmlemine toimuda ka juuni teises
pooles, harva isegi juuli alguses