Oskar Luiga
Luiga seadis korda oma saksa karbiini, mis oli varustatud 28-
lasulise magasiniga, ja tulistas selle tühjaks kuu suunas. See andis ka teistele põhjuse tule
avamiseks mõlemale poole teed. Tulistati metsikult revolvritest ja vintpüssidest. Auto vuras
nüüd kahandamatu kiiruga lagedate väljade vahel Sänna mõisa poole. Kuid Sännas võeti meid
teistsuguselt vastu. Dessantpataljoni ülem, kuulnud ägedat tulistamist, oli tulnud arvamisele,
et see võis olla pärit punaste soomusautolt, millel kuidagi oli õnnestunud Rõuge suunast läbi
murda ja nüüd oli teel Sännasse. Ta oli sellepärast kogu dessandi jalule ajanud ja välja
tormanud, et vaenlasele valmistada väärikat vastuvõttu. Suureks rõõmuks selgus siiski, et
tulija oli rongiülem ise oma joomavendadega.
Luiga astus sirgelt ja erksalt autolt maha ja pidas juurderutanud meestele improvisseeritud
kõne, mis võeti vastu suure lõbususega ja naerurõkatustega. Mehed hurraatasid, tõstsid lõpuks