Põhiseadus- pandi paika valitsemiskord Maaseadus- jagati talupoegadele maad Mis olid enamlaste kaks esimest dekreeti? Rahudekreet- otsustati sõjast väljaastumine Maadekreet- muudeti maa riigiomanduseks Mis olid Vabadussõjas toimunud murrangu põhjused? * eesti rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid, edu saavutasid raudteel tegutsenud soomurongid * Soome lahe rannikul tekitasid enamlaste tagalas paanikat meredessandid *mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi *vägede juhtimine korraldati ümbes sõjavägede ülemjuhatajale *võitlusmoraali tugevdas teadmine, et Eesti saab ka välisabi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist. Eesti Töörahva Kommuun- juhiks oli Jaan Anvelt,
Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima. Rahvale sia selgeks, et keegi nende eest riiki päästma ei tule- algas vabatahtlike üksuste loomine (Skautspataljon, Kalevlaste Malev, palju oli kooliõpilasi). Positiivselt mõjus ka välisabi- Eestisse saabus Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Johan Laidoner muutis partisanivõtiluse sihipäraseks sõjategevuseks. 7. jaanuaril algas rahvusvägede pealetung, mille põhijõuks olid soomurongid. Landeswehri sõja esimene etapp: Lätis toimus riigipööre, eesmärgiks sai Vene enamlaste kukutamine (unistati taas ka Balti hertsogiriigist). Toimus lahing Võnnu üle, mille võitsid sakslased. Teine etapp- Võnnu lahing, sakslased alustasid pealetungi, alles Eesti varuüksuste saabumisel saabus ka võit. 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite sõjakuulutust- tekkis enneolematu sõjavaimustus
annaabi.ee 
