Gustav Suits
´
Kordusmotiivina esineb äratundmine, et painajalikus ajas loodud luulegi ei ole saavutanud
ootusärevat tulemust.
Reaktsiooniaastate masendust ilmutas Suitsu värss tundlikumalt kui kellelgi teisel. Vaenulik
aeg oli halastamatult laastanud vabadustahtelist noorsugu ja kodumaad.
,,Painaja"
´Uneks ka öö pole hää
kodumaad siin.
röövitud nooruse usk.
Pimedas vangis on maa,
painajast vabaks ei saa
uneski hing.´
Ühiskondlikku surutist sümboliseerivad sügise- ja soomotiivid.
,,Laul Eestist"
´Õudne kui needmine ajalugu,
mahatallatud jõuetu sugu,
kõverad, küürakad vaevakased,
juurtega, juurteta mädasoo mülkas.
See on Eesti.´
Armastuslüürikas avaldub isikuline aspekt, mis on ,,Tuulemaas" üksikasjadeni konkreetne.
Elamused on sõnastatud varjundiküllaselt ja kogu oma keerukuses.
,,Kohtamine" visandab Helsingi aprillipäeva muljeid ja Tähetorni mäe merelõhnalist
parki, kus toimub noorte varglik kohtumine ja minek ´kevadele vastu´.
annaabi.ee 
