naaberriik. Soome on võrreldes Eestiga paljuski sarnane ning käib poliitiline võitlus kumb on ikkagi eespool. Soome on maa, kuhu paljud eestlased lootusrikkalt tööle sõidavad. Soome on eestlaste poolt nii kirutud, kui ka kiidetud maa. Soomlased on eestlaste seas üpriski tagakiusatav rahvas. Küll räägitakse, et Tallinnas on mõni Soome härra peksa saanud ja paljaks röövitud ning taksojuhid küsivad mõne kilomeetri eest lausa hingehinda. Selline teguviis näitab, kui halvasti soomlastesse suhtutakse. Eestlased isegi kutsuvad soomlasi põtradeks, vastu nimetatakse meid soomlaste poolt oravateks. Kuid kas on vajalik soomlasi sellisel moel kohelda? Kindlasti mitte. Eestlaste usaldus Soome vastu peaks kasvama, kuna me jagame ju nendega ühist kultuuri, emakeel on sarnane ja isegi riigihümni viis on sama. Ei saa salata, et soomlased täiendavad meie riigi rahakotti. Uuringutest on selgunud, et soomlased on turistide arvu
,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid · Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 Astlanda. · Saxo Grammaticuse kroonika ,,Gesta Danorum" eestlased olla Ölandil enne lahingusse minekut laulnud. 1170 varsaeim teade eestlaste rahvaluulest ja selle esitamisest. · Henriku ,,Liivimaa kroonika" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. sajandi algul,