Rootsi aeg eestis
Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal
adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega
ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi
lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda
jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde
enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi. Kõik nad
õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased.
Talupoegade olukord Rootsi aja alguses.
Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades,
kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört.
Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses