Loomageneetika 1 osa
Sellistel ussidel munevad emased
kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese
tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased.
3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel
isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast.
Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gono-
soomidega. 19. sajandi lõpul avastati mõnedel putukatel karüotüübis isesugused kehakesed,
kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tähtsust ei mõistetud kohe,
sest seni püsis arvamus, et sugupoolel pole kromosoomidega midagi ühist.
Ameerika tsütoloogid Wilson ja Stevens nimetasid 1905. a omapärase kehakese X-kromo-
soomiks. Nii avastati soomääramise XX-X0 süsteem, mis esineb paljudel putukatel. Meioosi