Eesti keele vaheeksami kordamine
ajaloo ja mõtlemise vahel. Tegevad olid Peterson ja Masing.
Igapäevases suhtluses kasutati eesti keelt, seda hakati kasutama ka rahvaluules, kirikus,
rahvakoolis, ilukirjanduses, tarbetekstides. Ilmusid ka esimesed ajalehed ja
ilukirjandusteosed. Kõik see avardas eesti kirjakeele piire. Arenesid mõlemad kirjakeeled, tuli
juurde uusi sõnu. 19 sajandil kui Eesti kuulus täielikul Vene tsaaririigi koosseisu, hakkasid
levima eestlane ja eesti keel. Beiträges mainiti esimest korda ka soomeugrilisust. See tekkis
koos keeleteaduse arenguga. Toodi välja ühiseid tunnused soome ja eesti keele vahel.
Rosenplätneri arvates oli uusi sõnu võimalik saada laenates murretest ja liites omavahel sõnu.
Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome
keelest. Sealt oli lubatud laenata.
Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli
esimene, kes kirjutas käänetest
annaabi.ee 
