KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
keele paremaks tundmiseks": ajakiri, ilmus 1813-1832 ühtekokku 20 numbrit. Seal avaldati teadusartikleid
eesti keele ortograafiast, sõnamuutmisest, lauseõpetusest ja sõnavarast, eestikeelsete raamatute arvustusi,
eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest.
Tähtsamaid keeleküsimusi, mille üle Beiträge lehtedel diskuteeriti, oli ühtse kirjakeele probleem.
Ajaloolis-võrdleva keeleteaduse teke, soomeugrilisus. Keeleteadus hakkas huvituma sellistest teemadest
nagu inimkeele päritolu, keele ja mõtlemise, keele ja kultuuri, keele ja ajaloo vahekord, keelesugulus, ühine
ja erinev igas keeles.
Rosenplänter rõhutas eesti keele tähtsust: seda peaks õpetama ka gümnaasiumis, mitte ainult rahvakoolis.
4. Eduard Ahrens.
1843 ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" : esimene, kus oli ulatulikult kasutatud
rahvasuust kogutud ehtsat keeleainest
annaabi.ee 
