Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid
Ta andis
välja kahes köites sõnaraamatu, milles on esitatud 353 sõnatüve, mis peaksid olema esindatud
kõigis keelterühmades. Nendest tüvedest on eesti keeles vaste olemas 101 sõnatüvel. Enamik
nendest eesti keele sõnatüvedest kuulub uurali või soome-ugri tüvede hulka. Tema
nostraatiliste keelte hüpoteesil on rohkesti pooldajaid, kuid leidub ka kahtlejaid ja vastaseid.
Kuid juba praeguste uurimuste põhjal võime pidada enamikku neist sajast tüvest kõige
vanemateks soomeugrilisteks sõnadeks eesti keeles.(Rätsep 2002:51)
Teine tähtis küsimus on soomeugrilise sõnavara üldises iseloomustuses. Täpsemalt see
puudutab karjandus- ja põllundussõnu volga ja permi perioodi sõnavaras. Mitmed sõnad
paistavad viitavat sellele, et juba soome-permi ja soome-volga keeleühtsuse ajal tunti mõnel
määral viljakasvatust ja karjapidamist. See seisukoht on omakorda vastuolus tänapäeva
arheoloogide seisukohaga. PaulAriste on arvanud, et osa volga ja permi keeltega ühisest