Kristiina Ehin
rahvaluulele. Ta on tagasihoidlik luuletaja, kes ei armasta rääkida oma eraelust ,
samas on meelsasti nõus kõnelema oma luulest. Ta on olnud Mohni
looduskaitseala valvur, millest on ta kirjutanud ka oma kogus ,,Kaitseala" . Ehin
kuulub praeguste eesti naisluuletajate silmapaistvamate esindajate hulka . Tema
luules on tunda urbanismivastasust ja looduslembelist maailmavaadet .
Tema luules on väga habrast loodustunnetust. Ta peab oma lemmikmaadeks
soome-ugri maid (soomeugrilikkust esineb ka tema luules). Ehini luule põimib
rahvapärimuse ja soome-ugri mütoloogia kaasaegse elutunnetusega ühte ning
loob erakordselt jõulisi kujundeid .
Ehin on ka kirjandusrühmituse ,,Erakkond" liige.
Luulekogud:
,,Kevad Astrahanis" (2000)
,,Simunapäev"(2003)
,,Luigeluulinn" (2004)
,,Kaitseala" (2005) saanud kogu eest Kultuurkapitali aastapreemia
,,Noorkuuhommik" (2007) sisaldab peamiselt varem ilmunud luulet. Kõik
tekstid on kogus tõlgitud ka inglise keelde.
Proosaraamat:
annaabi.ee 
