Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast kuduma. 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus: Pronksiaeg jõudis Eestisse hilja, u 1800ekr ning kestis kuni 500 ekr See polnud tähtis periood Eestis kuna Eesti maavarades ei leidunud vaske ega tina. Pronksi ei saanud mitte kuidagi, see oli kallis ka ehk seda ei saanud endale lubada ka. Rauaaeg sai alguse umbes 500 ekr ja kestis kuni 13.saj.
bulgaaridest. Bulgaarid võtsid üle slaavi keele. 860 tõlkisid kaks munka Kyrillos ja Methodius vana-bulgaaria keelde piibli. Oluline oli see, sest töötati välja kirikuslaavi ehk vana-slaavi kiri. 3. Ida poole, Dnepri jõe keskjooksule asusid elama antid. Neid peetakse ida-slaavi hõimude eellasteks. Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dnepri jõge põhja poole, aga seal elasid soome-ugri hõimud ja idaslaavlased said mõjutusi ka soomeugrilastelt, aga ida-slaavlased mõjutasid soomeugrilasi rohkem. Vana-Vene riigi tekkimine: 1. Normanistlik teooria (nad olid jõudnud nii kõrgele ühiskondlikule tasemele, aga neil ei olnud enda seas valitsejat ja Vana-Vene rajasid varjaagid) Ida-slaavi hõimud ei tulnud ise oma valitsemisega toime ja seetõttu otsustasid nad kutsuda ennast valitsema varjaagid. 862. aastal saabusidki kolm varjaagi venda Rjurik, Sineus ja Truvor ida-slaavlaste juurde. Rjurik sai
annaabi.ee 
