Soome-Ugri sugulusrahvad
Germaani ratsaröövlite eliit ja nende
kannul saabunud muud germaani asjamehed moodustasid Eestis siis ja
hiljem ainult tühise vähemuse elanikkonnast. Nad olid seisusevahedega
lahutatud eesti talupoegadest ja jäid elitaarselt germaanikeelseteks. Neil
asjaoludel eestlased - peale üksikute erandite - ei saanudki minna üle eliidi
germaani keelele. Eesti keele saatus oleks kujunenud tänaseks hoopis
teiseks, kui vallutajateks oleksid osutunud slaavikeelsed, millest annab
tunnistust soomeugrikeelse elanikkonna massiliselt toimunud vene keelele
siirdumine Venemaal. Eesti germaanikeelne eliit esindas lisaks läänepoolse
Euroopa tsivilisatsiooni ja kristlikku läänekirikut, mille väärtustest jõudis nii
mõndagi ning aja jooksul ikka rohkem ka eesti talupoega.
Akadeemiline tegevus:
Kultuuriürituste, muusika- ja tantsufestivalide kõrval on olulised ka
soome-ugri rahvaste ja keelte teaduslik uurimine. Alates 1965. aastast ilmub
Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri Linguistica Uralica
annaabi.ee 
