Eesti kultuur 19.-20. sajandil
Teater
Teater oli Tartus alates 1812. aastast olnud keelatud, taaslubati 1867. Tartusse tõi
teatri Carl Theodor Nielitz, kes oli 1855. aastast Tallinna Saksa teatri direktor olnud.
Baltisaksa ja soome mõju eesti keeleteaduse arengule
Keelekasutuses arendati soome traditsioone, elluviijateks olid baltisakslased ja
eestlased.
Uus kirjaviis. Eduard Ahrens (1803-1863). Kuusalu pastor, lõpetas Heinrich Stahli
grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooni ning rajas uue,
soomesuunalise keelekäsitlusviisi, mis on püsinud tänaseni. 1843 avaldas
grammatika, mille aluseks oli olnud soome keele oma.
Ferdinand Johann Wiedemanni (1805-1887) roll eesti keele uuendajana ja uurijana.
Paul Ariste järel teenekaim eesti keele uurija, tema kolme teoseta võiks eesti kultuur
täna teistsugune olla. Need teosed olid:
1869 eesti-saksa sõnaraamat
4
1875 eesti keele grammatika