Eesti iseseisvumise eeldused
peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti
kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi
tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on
eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana,
Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga
grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on
püsinud tänini.
Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti
Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes
üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele
ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus
Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See