NSVL põhiliseks välispoliitiliseks eesmärgiks oli saada tunnustust II MS järgsele situatsioonile, kus Ida-Euroopa oli kommunistlik ja 8 riiki olid liitunud NSVLga. Ehk tahtis tunnustust oma piiridele. Alguses lääneriigid ei võtnud vedu, kuid 70ndatel leiti, et seda võib kaaluda. Soomet kasutati lääneriikide ja NSVL vaheliseks suhtluspunktiks, sest Soomega olid NSVL head suhted, kuid ta ei olnud tema võimu all. Soome teostas finlandiseerumispoliitikat – soomestumise poliitika. NSVL initsiatiivil tuleb 1975. a kokku Helsingis. Kirjutab alla Helsingi lõppakti mis kannab Euroopa Julgeoleku ja Koostöö nime. Kokku tulid 33 Euroopa riiki + USA ja Kanada. Ainult Albaania ei osalenud Eur riikidest seal, sest tal oli Hiina orientatsioon. Helsingi nõupidamise tulemus oli Helsingi lõppakt „Rahu ja julgeolek koostöö nimel“ koosneb kolmest valdkonnast: 1. Pandi paika vastastikused julgeoleku põhimõtted, mis ka tänapäeval kehtivad
Arvamused: Kui kulusid veelgi kärbitakse, ei pruugi sealmaal enam ajateenistuse ülalpidamine võimalik olla. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kaarel Kaasi sõnul on aga kokkutõmbamine konventsionaalse kaitse pealt ja mõtlemine kõrgtehnoloogiliste lahenduste peale üsna omavahel kooskõlas. See hange on piltlikult öeldes soomestumise lõpp. Soome on edaspidi võimeline viima sõjategevuse oma piiridest kaugele. Soome ja NATO vaheline koostöö ohustab seevastu Venemaa julgeolekut. 3) Arvan, et lugu on avaldatud, kuna tegemist on ühiskonda mõjutava teemaga ja päevakajaline. Olukord maailmas on muutunud pingelisemaks. Kuna tegemist on Eesti naaberriigiga, kellega tehakse koostööd , siis on see ka mõjuvaks põhjuseks, et artikkel lugejateni jõudis
annaabi.ee 
