Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk.
Tallinn: Avita.
Karlsson, Fred 2002: Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Wiik, Kalevi 1991: Foneetika alused. Tartu: Tartu Ülikool, Turu Ülikool.
Esisiilbi täishäälik määrab järgsilbi vokaali- vokaalharmoodia
eessilbi tagavokaal määrab järgsilbi tagavokaali -
Kihnus, Võrus, Peipsi ääres on säilinud selline soomesarnane vokaalharmooniline hääldus.
Häälduskoha assimilatsioon kahe hääliku häälduskohad lähenevad, nt. Nasalisatsioon oma,
kond, kumb
lund lumd häälduskoha assimilatsioon. M moodustatakse eespoolsemalt kui d, ebamugavuse
pärast käänatakse lund. Osaassimilatsioon.
Esisiilbi täishäälik määrab järgsilbi vokaali- vokaalharmoodia
eessilbi tagavokaal määrab järgsilbi tagavokaali -
Kihnus, Võrus, Peipsi ääres on säilinud selline soomesarnane vokaalharmooniline hääldus.
annaabi.ee 
