10.3 klass Tallinn 2018 Külastasin 5. septembril Kumu kunstimuuseumi näitust ''Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades''. Näitusel olid eksponeeritud maailmakuulsa Michel Sittow tuntumad teosed. Michel Sittow oli tolleaegsest Tallinnast, Revalist, pärit kunstnik, kes on meile tuntud oma realistliku ja miniatuurse portreekunsti poolest. Sittow sündis aastal 1469 kunstnikust ja puunikerdajast isale, Clawes van der Sittowle, ning soomerootslasest emale, Margarethe Molnerile. Algselt oma isa käe all õppinud, läks Sittow aastal 1484 Bruggesse Hans Memlingi juurde õppima, kes oli ka nimekas kunstnik. Aastatel 1492- 1504 töötas Sittow Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. Aastal 1505 maalis ta portree Inglismaa kuninga Henry VII-st, pärast mida ta kolis tagasi Eestisse, kus asus Kanuti gildis tööle. Hiljem kutsuti ta Kopenhaagenisse maalima Taani kuningat Christian II
tekkinud Saksamaal, kui oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. · Michel Sittow Oli madalmaade päritolu puunikerdaja ja maalikunstniku clawes van der Sittowi ning soomerootslasest Margarethe Molneri poeg. Algul õppis ta Tallinnas oma isa, Brugges Hans Hemlingi juures. 1505a. Paiku maalis ta tõenäoliselt Inglismaa kuningas Henry VII portree. Aastal 1514 kutsuti Michel Sittow Kopenhaagenisse portreteerima Taani kuningas Christian II-t. Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius
majandushooned, ei ole ei kloostrikirikut, kabelit ega muid kloostriruume-hooneid, mis olid olemas Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad /Markus 2009/ ja selleks nad vaevalt Kuusallu sõitsid. 6 Soomerootslasest maastikuarhitekt Norrman, kes Kolga mõisa pargi põhjal oma diplomitöö tegi, toob ära 1586. aasta nimistu loetelu ära osaliselt, kui ühe olulise täiendusega: ta mainib "Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Sellest kirjutan pikemalt peatükis 3. Seega oli Kolgas mitu kivist keskaegset hoonet, mis kõik on kuhugi ära kadunud. Samuti pidi olema kuskil läheduses ilmikvendade kabel ja matmispaik. Rahvapärimus ütleb matmispaiga olema
annaabi.ee 
