Harilik tamm
Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale.
F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa
rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse.
Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga.
Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt
on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel
talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud
Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi. Jumal vastanud, et annab nende hinged, kes
surevad siis, kui puudel pole ühtegi lehte. Kuid samas andnud tammele käsu jätta
lehed talveks okste külge. Nii jäänud Kuradil hinged saamata. Eesti rahavasuu on
üldjoontes sarnasele loole lisanud lõppu veel täienduse. Kui Kurat kevadel lõplikult
taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud
annaabi.ee 
