Kongo jutlustab koonduslaagri barakinaril lamades Karile kuus htut jrjest oma poliitfilosoofiat nagu vabaduse evangeeliumi.Romaani lpp pakatab energiast.On 1941.aasta kevad.Kari,kes ritas mitte sekkuda,on ikkagi vastupanuliikumise abistajana vangistatud.Koonduslaagris kohtab ta Kongot,kes htuti peab Karile tuliseid jutlusi vabadusest ja vastutusest,vastupanu ja otsese aktsiooni vajalikkusest.Ilmar Talve lheb mda sama mereteed Soome kaks ja pool aastat hiljem.Aasta prast tuleb ta koos teiste soomepoistega tagasi,isamaa kaitsele.Ja lahkub uuesti maapagulusse.Ka tema vib olla rahul.Ta on videlnud Rajajel ja Viiburi all ning tulnud tagasi isamaad kaitsma,uurinud teadust,kirjutanud romaane,kaasa arvutatud lumme vajuva maja kroonika.Ka tema on teinud oma osa.Rohkem kui oma osa. Lk 388-390 Teksti autor:Hellar Grabbi Sisukokkuvte:Klastades 1960.1970-ndatel aastatel korduvalt Eestit, avaldas Grabbi ajakirjanduses ulatuslikke reisikirju, mis andsid tsensuurist
Varsti teatasid sakslased et peavad Tallinna poole liikuma. Üks andis Aliidele aadressi et see kirjutaks talle aga aliide teadis et ta seda ei tee. Ühel õhtul kadus külast keegi juut Armin Joffe koos perega. Arvati et nad olid põgenenud Nõukogude poolele. Hans läks sakslastele Tallinnasse järele. 1944 Lääne-Eesti Jälle oli Punaarmeelased laiali valgunud. Hans tuli ka tagasi. Ta oli lahkunud saksa armeest ning liitunud soomepoistega. Nüüd tundis ta huvi metsavendluse vastu. Kui tüdrkud põllul töötasid tuli naabriAino ja ütles, eet sini-must-valge lipuga Bergi poisid tulid. Nad tahtsid Hansu tervitada. Tüdrukud ütlesid et hansu pole ning nad ei tea temast midagi. Bergi poiste siin käik pidi jääma Hansu eest saladusse. Mootorattaga tsekistid tulid kontrollima talu. Tüdrukud põgenesid toast põllule, et mitte jätta salatsevat muljet toas istudes. Hans liiguv vajadusel maja ja metsa vahet
annaabi.ee 
