viinud. 1918.a. jaanuari lõpupäevil haarasid soome punased võimu. 28. jaanuaril hõivasid Punakaardi salgad Helsingis kesksed valitsushooned ning Soome senine valitsus eesotsas Svinhufvudiga põgenes. Punased moodustasid Soome Rahvavabariigi, mille esimeheks valiti Kullervo Manner ja Otto Ville Kuusinen. Rahvavabariigi relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprilli alguses maabus Hanko sadamasse saksa sõjaväeosa Balti diviis 9500 sõdurit von der Goltzi juhtimisel. Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a
Osaline uuendusmeelsus: vabakaubanduse ja naishariduse pooldamine. Ideoloog J. V. Snellman, juht (Soome ajalooprofessor) Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen. 2.Rootsi partei (svekomaanid). Kodanluse ja aadli hulgas: kaitses kürgemate seisyste ja rootsi keele huve ja Rootsi-aja traditsioonide rõhutamine. 3.Liberaalne partei (1882): esimene moodne erakond. Kakskeelsus ja hääbus kiiresti (Leo Mechelin) 4.Noorsoomlaste partei (1894): soomemeelsete uue põlvkonna uuendusmeelne ja kultuuriradikaalne keelepartei. 38 5.Soome töölispartei (1899, Sotsiaaldemokraatlik Partei SDP 1903): marksism ja üldine ühetaoline valimisõigus. III Ajutine parlamentalism, riigipäevareform ja üldine ja ühetaoline valimisõigus (1905-08) Taust: esimesel venestusperioodil (1899-1905) parteide jaoks uued eraldusjooned: sisepoliitiline keelevõitlus jäi taustale
annaabi.ee 
