ONOMASTIKA ARVESTUS
võõrtähed (nt Fosfori tn), g/b/d sõnavormi algul (nt Betooni tn) ja rõhk järgsilbil, kui on selgelt laensõna (nt
Energia tn).
Eesti ajaloolised vähemused
Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid. Ajaloolised vähemused on olnud lätlased (Kaagjärve, Laatre),
rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939),
venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on
Naissaarel.
Rootsi nimed on
Rootsi algupäraga: Birkas = Pürksi, Östreby = Eesti algupäraga: Vippal (Vihterpalu), Aklep
Eistrepa; (Alliklepa), Päts (Pedase), Neve (Nõva);
tõlkenimed: Gambyn = Vanaküla; vastastikustest sõnalaenudest: Suur ja Väike viik,