Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive?
24.
septembril esitas NSVL Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. 28.
septembril allkirjastati baaside leping Moskvas. Sarnase lepingu olid sunnitud sõlmima ka
Läti 5. oktoobril ja Leedu 10. oktoobril. Punaarmee sisenes Eestisse 18. oktoobril ilma
igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu alistumisena", kuid kas
nii toimimine oli Eesti (ja Balti riikide) ainus võimalus?
Soomelegi esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise leping, kuid rahvas polnud
sellega nõus ja avalik arvamus suutis erinevalt Balti riikidest parlamenti mõjutada. NSVL
alustas 30. novembril 1939 Soome vastu Talvesõda. Sõda lõppes sellega, et Soome pidi 12.
märtsil 1940 sõlmitud rahulepinguga loovutama NSVL'le Karjala maakitsuse, kuid olulisem
on, et Soome iseseisvus jäi püsima.
Ühe Eesti alternatiivina saab võtta sõjalist vastupanu. Eesti üksi poleks seda küll suutnud,
annaabi.ee 
