Soome-ugri rahvakultuur
kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite
arv tõusnud 21 700-ni.
1926. aasta seisuga elas NSV Liidus 26 137 isurit. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929-
1931) puudutasid ka isureid. 1932-37 oli isuritel oma kirjakeel, mida õpetati ka koolides. 1937 eksperiment lõpetati,
õpikud hävitati, nende autorid (näiteks V. I. Junus) represseeriti. Isuri lapsi õppis ka ingerisoomlaste soomekeelsetes
koolides. Ingerimaa lääneserv kuulus ilmasõdadevahelisel perioodil Eesti Vabariigi koosseisu (nn Eesti Ingeri) ning
sealsetes külades elas ingerisoomlaste ja venelaste kõrval ka isureid.
Laastavalt mõjus isuritele II maailmasõda. Nende asuala oli aastaid lahinguväli ning Leningradi blokaadi ajal sakslaste
tagala. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ning anti pärast sõda NSV Liidule
tagasi. Ingerimaale neil aga esialgu elama asuda ei lubatud