Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis-strukturaalsest olemusest
viimase 200 aastast ruumilisest arengust, tänapäeva ruumilisest struktuurist Lynchi
mälukaardi abil ja mõningatest tulevikuvisioonidest. Peamist rõhku panen hoonetele, mis on
olnud tähtsal kohal alevi kujunemisel läbi aegade.
Sissejuhatavalt Avinurmest
Avinurme on maanurk Eestimaal, mille kujunemist ja säilimist omanäolise geograafilise
regioonina saab vaadelda tema asustusajaloo ja looduslike tingimuste kaudu. Ta on piiriks
Peipsi nõo, Alutaguse suurmetsade ja Kirde-Eesti soomastike vahel, jäädes eemale suurtest
magistraalteedest. Avinurme on olnud läbi aegade ääremaa, kanditud ühest haldusjaotusest
teise ja jäänud ikka piirialaks. Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe
kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu
hoidev, end tunnetav ja tunnustav ,,avinurmik", nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise
(K. Pärn ja K. Mölder 2005).
Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt)