Võrtsjärv
ideaalne tasandik ulatub oma põhjaservas 4446 m kõrgusele üle merepinna, lõunaosas
(Emajõe ääres) 3335 m. Kui mitte arvestada ligikaudu 7000 aasta jooksul ladestunud 8
9m
paksusi järve-, jõe- ja soosetete kihte, siis ilmneb, et Suur-Võrtsjärve alune pinnamood on
üldjoontes vägagi sarnane praeguse Võrtsjärve nõoga, mis kujutab endast kunagise
suurjärve
lõunapoolset lahte.
Tänapäeva soomaastikesse toovad vaheldust Suur-Võrtsjärve kunagised liivased
rannavallid
neil kasvavate palu- ja nõmmemännikutega. Rannavallid on madalad, küünivad enamasti
vaid
paari meetrini, sest laugel rannal oli lainetus liiva kuhjamiseks liig nõrk. Liivatasandikud
nüüdsete soode vahel tähistavad kunagisi järvesaari.
Osa rannavalle, mis jäid maapinna kallakutelt valguva pinnavee teele, soodustasid ja
kiirendasid soostumist. Mõned neist, näiteks Põltsamaa ja teistes rabades on nüüd juba